E-ITSPEA 4

Ülesanne:

Analüüsi ajaveebiartiklis, kuivõrd suureks probleemiks on Eestis (eeskätt avalikus internetiruumis, aga ka tavameedias, kommunikatsioonitehnoloogiates, riigi e-teenustes jm) eespoolmainitud jälgimiskapitalism ja digiaedik. Kirjelda nii hetkeseisu (2025. aasta algus) kui paku välja mõned võimalikud tulevikustsenaariumid (näiteks must ja valge variant).

---

Jälgimiskapitalism ja digiaedik

Jälgimiskapitalismi probleemi käsitleda ühe kindla riigi kohta on raske, kuna otseselt pole jälgimisega seotud kindel riik, vaid pigem rakendused, mida inimesed kasutavad oma igapäevasteks tegevusteks on jälgimise all või mingil moel müüvad inimeste isiklikku infot. Mõju aga eksisteerib praktiliselt igale riigile, kus kasutatakse laialdaselt erinevaid sotsiaalmeedia rakendusi firmade poolt nagu Google, Meta, Microsoft jne. Kuid mõnes mõttes võib öelda, et kuna enamus need rakendused on tasuta, kas me peakski oma andmetega tagasi maksma neile? Kui palju nad tegelikkuses jälgivad meid?

Üldiselt on Eestis riiklikul poolel andmetejälgimisega parem seis kui välisriikides, kuna eesti.ee portaalis on võimalik “Andmejälgija” valikust, näha selget ülevaadet enda andmetega seotud toimingutest ja kuulume ka Euroopa Liitu, tänu millele, meie andmeid “kaitseb” ka General Data Protection Regulation.

Kui võrrelda 2025 aasta algust hetkeseisuga ütleksin, et ma arvan, et väga midagi otseselt muutunud ei ole.

Kuidas meie andmed üldse kätte saadakse?

Väga paljud inimesed annavad lihtsalt oma andmed ära.. ja olen isegi täitnud erinevatel platvormidel enda andmetega välju, ilma lugemata “Terms of Service” või “Privacy Policy” tegelikkuses. Enamus inimesi alati lihtsalt clickib agree..agree..agree.. tegelikkuses mitte mõeldes, kuhu need andmed lähevad või kellele. Seega tuleneb palju seda jälgimist ka suhteliselt vabatahtlikult ise sellega nõustudes.

Hiljuti leidsin ühe huvitava blogipostituse, kus inimene verifitseeris ennast LinkedIn platvormil, kasutades selleks teenusepakkujat Persona. Nagu ikka verifitseeris ta ennast ära ja otsustas siiski lugeda Terms of Service ja Privacy Policy lehti, kust tuli välja järgmine olulisem (tema blogipostituse räägib palju detailsemalt):

• “I scanned my passport for a checkmark. They ran a background check.”
• “Let that sink in. You scanned your European passport for a European professional network, and your data went exclusively to North American companies. Not a single EU-based subprocessor in the chain.”
• “They use uploaded images of identity documents — that’s my passport — to train their AI.”
• “If you’re in Europe, you might think: great, my data is probably sitting on a German server, protected by GDPR, safe from American reach. It’s not!”

Flock Cameras

Lugedes uudiseid välismaalt on Ameerikas hiljuti suhteliselt suureks probleemiks on muutunud eelkõige Flock kaamerad, mille eesmärk on: “Flock cameras are automated license plate readers (ALPR) used by law enforcement and communities to capture vehicle license plates and assist in crime investigations. They help enhance public safety by tracking vehicle movements and providing critical data to police.”, mille abil politsei väidetavalt jälgib inimeste igapäeva sõite/tegevusi. Huvitav on veel see, et paljudel neist kaameratest esinevad turvanõrkused: Benn Jordan “We Hacked Flock Safety Cameras in under 30 Seconds.”

Inimesed on ilmselgelt selle vastu kuna kunagi ei tea kui palju jälgitakse neid rohkem kui vaja ja neile ei meeldi, et selline jälgimissüsteem üldse eksisteerib. Juba on ka loodud mitmeid projekte, mis otsivad antud teekonnad üles, kus kaameraid ei ole: GitHub

Kokkuvõte

Suhteliselt raske on mõelda, mis täpselt edasi saama hakkab ja kas tulevik on must või valge, kuid ilmselt liigub asi paremuse poole, sest kui vaadata kui palju vabavara kasutatakse igalpool ja inimesed üha rohkem pigem liiguvad üle Microsoftilt -> avatud lähtekoodiga tarkvara poole. Ilmselt kõige parem ongi see olukord, kus inimesed mõistavad üha rohkem, et nad ei soovi, et neid nii palju enam jälgitakse ja ütlevad ära oma igapäevastest sotsiaalmeedia ja suurte ettevõtete poolt loodud rakendustest, mille tulemusena rohkem inimesi hakkab kasutama vabavara. Tänu sellele saaks ka see suure arendamise hoo ilmselt sisse, sest kuna rohkem inimesi kasutab seda, siis rohkem inimesi on huvitatud seda paremaks tegema igapäevaselt.

Kasutatud allikad

• https://thelocalstack.eu/posts/linkedin-identity-verification-privacy/
• https://github.com/pickpj/Big-B-Router
• https://www.youtube.com/watch?v=uB0gr7Fh6lY
• https://news.ycombinator.com/item?id=47252049