E-ITSPEA 7

Ülesanne Naatan Nohiku tarkvaraprojektil on valida kolme litsentsi vahel:

• ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekood)
• GNU GPL (tugev copyleft)
• BSD litsents (ilma copyleftita)

Millised on iga litsentsi eelised ja puudused? Millistes oludes võiks millist litsentsi eelistada?

---

Litsentsid

Kui võtta kõik kolm valikut lihtsalt kokku, siis ilmselt võiks need eesmärgi järgi järgnevalt sõnastada:

• Vali EULA, kui eesmärk on teenida raha ja omada kasutajate üle kontrolli,
• Vali GPL, kui tahad kaitsta tarkvara avatust igavesti,
• Vali BSD, kui tahad, et sinu kood leviks võimalikult laialdaselt.

Ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekood)

Litsentsi võiks eelistada kui eesmärk on äriline kasum ja kontroll kasutajate üle või kui tarkvara sisaldab ärisaladusi.

Ärivaralise litsentsi (EULA; suletud lähtekood) eelised on:

• Täielik kontroll tarkvara üle (kood ei ole avalik, kaitseb intellektuaalomandit konkurentide eest)
• Võimaldab litsentsitasusi ja tellimusi kasutusele võtta

Ärivaralise litsentsi (EULA; suletud lähtekood) puudused on:

• Vähem usaldust kasutaja vaatest (kuna kood pole avalik)
• Vendor lock-in risk kasutajatele
• Turvaaukude leidmine sõltub ainult tootjast
• Vähem innovatsiooni

Mõneks heaks näiteks selle litsentsi kasutamisest on Microsoft ja Adobe.

GNU GPL (tugev copyleft)

Litsentsi võiks eelistada kui eesmärk on tagada tarkvara vabadus ja turvalisus ja/või kui tahad vältida, et keegi sinu koodist suletud versiooni teeks.

GNU GPL (tugev copyleft) eelised:

• Tagab, et tarkvara ja sellest tulenevad uued tarkvarad jääksid avatuks
• Rohkem innovatsiooni ja kogukonna panust
• Turvaauke saavad parandada kõik

GNU GPL (tugev copyleft) puudused:

• Piirav ettevõtetele (halb kasutada kommertslahenduste jaoks)

Mõneks heaks näiteks selle litsentsi kasutamisest on Linux kernel ja GNU tööriistad.

BSD litsents (ilma copyleftita)

Litsentsi võiks eelistada kui eesmärk on maksimaalne levik ja kasutus, sest keegi võib sellest teha kommertstoote.

BSD litsents (ilma copyleftita) eelised:

• Avatud lähtekood
• Luba kasutada koodi edasi isegi suletud tarkvaras kommertstoote loomiseks jms.
• Lihtne ja lühike litsents

BSD litsents (ilma copyleftita) puudused:

• Koodist saab teha ka suletud versiooni (nii eelis kui ka puudus, oleneb vaatenurgast)

Mõneks heaks näiteks selle litsentsi kasutamisest on FreeBSD ja paljud JavaScript teegid.